In the name of only love Tiit ja huntmees Andrus Joonas 1998 1 oct
Graafiliste- ja monumentaalkunstide osakonna õppekava sisust.
Meie juured on siinsed uusajastu algusest pärit Baltimaade, Skandinaavia ja Kesk-Euroopa akadeemilised traditsioonid. Pisikesed kõrgtasemel ülikoolid, rändavad üliõpilased pluss tsunftimeistrid, tasemel käsitöö ning kunst. Talupojakultuur ja suuline pärimus. See nelisada aastat vana kultuurimudel on üllatavalt sarnane tänapäevase võrgulaadse kultuurimudeliga. Graafiliste- ja monumentaalkunstide töös on oluline leida seoseid
kaasaegse maailma ja võõranduma kippuvate traditsiooniliste kunstide vahel. Leida need olemasolevad keskkonnad nii kunstimaailmas, kui väljaspool seda, kus kunstikõrghariduse kaudu omandatavad
traditsioonilised oskused omavad reaalset pinnast ja rakendust. Leida kunstnikule koht ühiskonnas, konkreetses Eesti provintsilinna sootsiumis ja kogu maailmas.
Meie prioriteedid on:
Tänapäeva üliõpilane kodanikeühiskonna liige ja aktivist tänapäeva
Euroopas. Kõrghariduse raames omandatud perfektsed kutseoskused.
Individuaalne eesmärgipüstitus, eluterve professionaalne uudishimu,
terviklikkusele pretendeeriv maailmataju. Erinevad distsipliinid,
verkstuubed.
Narratiivne, kulgev, fantaseeriv mõtlemine paralleelselt
filosoofilise ja kontseptuaalsega.
I Hoogne algus
Meie kunstiõpetuse metoodika esimene punkt seisneb hoogsas alguses.
Eesmärgiks on isiksuse avanemine profesionaalsete töötamisoskuste
omandamiseks. Läbi mängulise lähenemise toimub keskendumisvõime
treening, mis seisneb siin igale üliõpilasele individuaalselt
sobivate tööseisundite otsimises - kellele sobib meditatiivne
keskendumine, kellele ülim produktiivsus, oma teistlaadses
intensiivsuses või miski muu.
Üliõpilased peaksid mängima nn. "päris kunstnikku". Tegema selliseid pilte nagu nad ette kujutavad, et pildid olema peavad. Tegelema kõikvõimaliku aktiivse eneseväljendusega. Osalema kooli poolt korraldatavatel näitustel ja aktsioonidel, looma ise näitusekontseptsioone ja neid ellu viima ning kureerima. Korraldama personaalnäitusi.
Oluline osa selles tegevuses on kunstirühmituste ja gruppide loomisel
kõige sinna juurde kuuluvaga, programmid, seisukohavõtud,
deklaratsioonid, manifestid gruppide aktiivne suhtumine ühiskonnas ja
maailmas toimuvasse, samuti lülitumine oma linna kultuuriellu.
Kunstirühmitused moodustatakse õppeülesandena, pärast õppejõu loengut
kunstirühmitustest kunstiajaloos, nii maailmas, kui Eestis. Loeng
toimub tsüklis Kunst Täna.
Viiakse läbi kunstirühmituste näitused.
Tutvutakse näitusekontseptsioonide koostamisega ja sellega, mis asi üldse on kontseptsiooninäitus. Viiakse läbi vastav praktika.
Kunst Täna tsükli raames tutvutakse erinevate kunstiajakirjade ja netiväljaannetega ning kõigega mis sellega piirneb, mail art-ist alternatiivsete zine-deni. Viiakse läbi vastav praktika, ajakirja "Sport ja Loomad" välja andmine. Temaatilised numbrid põletavatel ühiskondlikel teemadel ja kommenteerides ajakirjanduses käsitletud olulisimaid probleeme ning paradokse.
Üks esimestest ülesannetest on visiooni ja kavandi loomine oma tulevasele diplomitööle. See annab hiljem hea võimaluse jälgida oma oskuste ja mõtete arengut aastate jooksul. Samuti suunab iseenesele praktilisi (teostuslikke) eesmärke püstitama.
Tekstiloome esimesed ülesanded suunavad samuti otsingutele ja arutlustele kunsti ja selle rolli järgi ja üle. Esseed kirjutatakseõppejõu poolt soovitatud materjalide alusel.
Teemad:
Milline on sinu arvates kunsti roll tänapäeva ühiskonnas ja milline
see peaks olema.
Kirjelda kunsti osa mineviku ühiskondades ja prognoosi millised
oleksid edasised arengud ja suundumused.
Eesti imago.
Kellele on kunsti vaja. Kelle jaoks sina teed kunsti.
Kas kunst peaks olema müüdav?
Mis asi on sinu arvates ametlik kunst ja missugune on alternatiivne kunst.
Total Art.
Kuidas oleks kunsti kaudu maailma paremaks või halvemaks muuta? Mis
asja oleks kunsti kaudu võimalik ajada.
Mängiv Inimene.
Ajaloo Vabrik.
Kas kunsti puhul on oluline, et see kestaks kauem kui elu.
Kas elukunst on kunst.
Ühiskonna surve üksikisikule.
Kas parem- ja vasakpoolsus eksisteerib ka tänapäeval.
Patsifism ja sõda.
Art Brut
II Maalikunst.
Academia Non G ratas toimuv maaliõpetus vastandub teadlikult Eesti kunstikoolide maalikateedrites ja õppetoolides kasutatavale õppekorraldusele, mis formaalselt järgivad mingit veidrat segu ajalooliste Firenze ja Peterburi Akadeemiate põhimõtetest, suutmata neid praktikas tulemuslikult läbi viia. Maalikunsti õpetamine toimub meistriklassides, lahutamata teistest kunstiliikidest ja kunsti tegemise vormidest. Õppetöö läbiviimine on väga paindlik, võimaldades nii kollektiivset loomingut, kui ka õppejõu ja üliõpilase individuaalset koostööd. Tähtsaim suund on maalikunsti rolli mõtestamine kunstimaailmas ja nende keskkondade leidmine kus see distsipliin võiks veel reaalselt eksisteerida. Üheks selliseks elujõulisimaks keskkonnaks ongi kunstikõrgkool.
Academia Gratas maali valdkonnas õpitut peaks saama ideaalis võtta nii kogemuste omandamisena profesionaalsuse saavutamiseks maalikunsti alal, kui ka lihtsalt eneseteostusliku distsipliini osana, mida ei pruugi tänapäeva kunstnikul tarvis minna mingi väljundina, vaid läbitud kogemusena, mis on möödapääsmatuks eelduseks visuaalsel eneseleidmisel igale kunstnikule.
1.Värvid.
Visuaalse maailma olemusega tutvumine.
Kuigi maalikunst ei keskendu otseselt nägemispsüühika uurimisele,
vaid pigem illusioonide loomisele, on selle punkti aluseks mõned
nägemispsühholoogiast tuntud seaduspärasused. Seda selleks, et anda
värvidega tegelevale natuuristuudiumile ka värvide olemusest tulenev
skeem või karkass.
Värvi konstantsuse valem, Purkyne nihe ehk värvitooni sõltuvusüldisest valgustusest ning must-valge skaalal hele-tumedusest, on
seaduspärasus, millega praktiseeriv maalija puutub kokku kogu aeg.
Seepärast ongi praktilistele ülesannetele toetuv natuuristuudium
jaotatud värvide nägemist kirjeldavate omaduste järgi kolmeks:
intensiivsus, värvitoon, ja heletumedus.
1. Treening värvitoonidega põhineb impressionismi kogemusel ja on
kõige traditsioonilisem natuurist maalimine: interjöör, natüürmort,
eksterjöör, portree, akt, jne. Kuid maalimine toimub erinevates
tingimustes, mis soodustavad nägemispsüühika kaudu värvinüansside
tundmaõppimist ja kasutamist natuuri kujutamisel.
Maalimine heledast tumedasse
Maalimine tumedast heledasse
Maalimine suhteliselt intensiivse tooniga krundile
Maalimine mahedale krundile
Maalimine erinevas valguses
Katsetades muutustega intensiivsuses ja heletumeduses, muutub
nägemine värvitoonide suhtes tundlikumaks.
2. Treening hele-tumeduse kontrastiga. Nagu teada, on mingi asja
olemusest sotti saamiseks vahetevahel lihtsaim viis püüda kirjeldada
kõike, mida see pole. Üritades õppida maalikunsti tulebki seda teha
treeningul hele-tumeduse kontrastiga, mis põhineb op-kunstil. Ainult
musta ja valge pinna abil erinevate struktuuride, rastrite
moodustamine, realistlikud kujutised, optilised efektid ja mustrid
Dürerist Vasarelini. Kui nüansirikkalt on üldse võimalik
organiseerida pindu nii äärmuslikult lihtsate vahenditega.
3. Treening intensiivsusega uurib praktiliste ülesannete kaudu
erinevusi optiliste ja tavaliste värvide vahel. Keskkooli
füüsikaõpikust saime teada, et Isaac Newton lahutas valguskiire
prisma abil spektrivärvideks ja liitis need siis samal meetodil taas
valgeks valguskiireks. Tuubist pigistatud spektri kokku segamisel
saame aga üpris ligilähedase musta. Maalikunstniku jaoks on siin hea
võimalus värviintensiivsuse praktikas kasutamise tundmaõppimiseks.
Fotograafia vahendusel, slaidi ja foto erinevused, nende
hüperrealistlik kujutamine.
Ewald Heringi katse monokroomsete slaididega.
Värviintensiivsuse uurimine omaenda maalide kaudu, erineva
intensiivsusega valguses.
Maalimine suhtelises pimeduses
Maalimine eriti intensiivses valguses.
2.Kujutised
See punkt keskendub kujutistele maalikunsti praktikas, täpsemalt
kujutamise oskusele praktiliste ülesannete kaudu.
a) Keeruka kujutise lihtsustamine. Motiivid: paljufiguurilised
stseenid (lahingumaal), peegeldustega seadeldised (läikivate
esemetega natüürmordid), kujutised kujutises, interjöör+eksterjöör
samal maalil, foto pildis jne. Ülesanne seisneb illusoorse
detailirikkuse loomises.
b) Ja sama ülesande teine pool ehk esmapilgul primitiivsete motiivide
huvitavaks maalimine. Näiteks mingid lihtsad ruumidetailid nagu
põrandapraod, pistikud, joogikruus ja selle vari jne. Samuti
erinevate materjalide detailne kujutamine.
Edasi samuti paarisülesanne: miniatuur ja monumentaalmaal (mitte sõna
otseses tähenduses). Lähtuvalt eelnevast keeruka lihtsustamine ja
lihtsa õilistamine seekord suur-väike vastanduse kaudu. Väikesel
pinnal suhteliselt suurte objektide kujutamine ja suurele pinnale
väikeste objektide suurendamine.
3.Klassikaline maal.
Meistriklassina ette nähtud kursus, kus praktiseeritakse renessansi-
ja barokiajastu figuraalkompositsiooni tehnikaid. Maalitakse kihtide
viisi ja kasutuses olnud tehnilisi võtteid tarvitades, kuid
eesmärgiks pole koopiad ega ka mitte niivõrd maali tehniline
originaalilähedus, vaid vaba ja loominguline lähenemine
traditsioonile. Traditsiooni kui niisuguse mõtestamine ja kasutamine
tänapäevases kunstipraktikas. Seni on üliõpilased kursuse raames
maalinud väga erinevas võtmes töid mitmesuguseid teemaarendusi ja
otseseid tsitaate.
Mosaiik.
Fresko.
Maalitehnoloogia ja värvusõpetus.
4.Vaba maal.
Vaba maal on selline kursus maalikunsti kavas, kus igaüks võib vabalt
maalida mida aga ise tahab ja kuidas tahab.
4. Aktsioonimaalikunst.
5. Maal avalikus kohas.
III Pildiõpetus
Ihalus totaalse kõikehõlmava visuaalse müsteeriumi järele.
Pildiõpetuse sisuks on tunnetuslik seisund, kus pilt on kõik, mida me
näeme ja eriti see, mida me näeme siis kui silmad kinni paneme.
Selles distsipliinis on eesmärgiks kunstitegemiseks vajaliku eluterve
uudishimu tekitamine. Selleks, et omada häid ideid ja luua kandvaid
kontseptsioone on üliõpilastel tarvis jõuda avatuse seisundini.
Hoolt ja fanatismi kvantiteedis nõudva isikliku pildikollektsiooni koostamine: fotod, reproduktsioonid, gravüürid, väljalõiked, enda ja teiste maalid-joonistused, kollaazhid jne.
a) Treeningülesanne seisneb selle taotluslikult äärmiselt erineva
materjali süstematiseerimise kaudu toimuvas eneseväljenduses.
Jutustuse, kontseptsiooni, ilu, poliitilise protesti või mis tahes
emotsiooni loomine.
b) Treeningülesanne. Eks katsu luua midagi sellist, mida poleks veel tehtud.
c) Väljenda oma ühiskonda (kogukonda) kunsti kaudu. Väljenda oma
suhteid lähedase inimesega kunsti kaudu. Väljenda oma kunsti kunsti
kaudu.
d) Pildiõpetuse treeningülesanne kahes osas. Esimene osa: siirus,
ausus, üheseltmõistetavus. Loogilise (ilma kommentaaride ja isikliku
suhteta) kontseptsiooni esitamine. Vahendid vabad. Teine osa: künism,
tõde pole kusagil olemas, kõige üle ironiseerimine, meile pole miski
püha, kogu viha maailma vastu. Vahendid vabad.
Mõningaid pildiõpetuse ülesandeid on võimatu õigesti lahendada. Need
on teadlikult absurdsed, provotseerimaks üliõpilasi I-ses osas
(Hoogne algus) kirjeldatud tegevusele, kuid seda nüüd hoopis uuel
profesionaalsel tasemel.
IV Kompositsioon.
Graafiliste ja monumentaalkunstide osakonnas antav kompositsiooniõpetus keskendub kunstiteose ja kunstiloomingu identiteetidele kaasaja ühiskonnas. Oluline on leida need keskkonnad ja tulevikusuundumused kus noored kunstnikud hakkavad tulevikus tegutsema. Kompaülesandeid teostatakse paralleelselt loengutsükliga Kunst Täna. Traditsioonilist kompositsiooniõpetust, mis opereerib pinnajaotuste ja mahtude komponeerimisega viljeleme konkreetseteõppeainete raames erialaõppejõudude juhendamisel.
Põhilised kompositsioonitundides käsitletavad teemad, ülesanded ja paradoksid:
1. Kohaspetsiifiline- versus universaalne kõikjalolev ning
kõikjaleksponeeritav kunstiteos.
2. Kas mida maalida või kuidas maalida?
3. Dokumentaalsus kunstis (foto, maalikunst, film ja nende seosed
läbi doki). Kujatav kunst ja libadokument.
4. Kontekstuaalne kunst.
5. Biennaalikunst ja kontseptualism (suurnäituste külastamine ja analüüs).
6. Kommertskunst ja suuri finantse nõudvate ideede praktiline
läbiviimine kunstis.
7. Galeriid, muuseumid, fondid, festivalid, kunstikoolid ja muud
kõikvõimalikud keskkonnad, kus tänapäeval saab tekkida ning olla
kunsti.
8. Isetekkeline maal. Maalikunst ilma kunstnikupoolse tegevuseta.
9. Suundumused tulevikku ja nende juured kunsti ja kirjandusloos ning ühiskonnas.
10. Maalikunst kui meedium.
11. Graafikatriennaalid, -biennaalid maailmas. IN Graafika
korraldamine ja osavõtt.
Kunst täna, kohustuslik ilukirjandus.
Knut Hamsun, Nälg; Günther Grass, Plekktrumm; Milan Kundera,
Surematus; Jerzy Kosinsky, Kirgas lind; Jack Keruack, Teel; Agota
Kristof, Kaustik. Katsumus. Kolmas vale. Tõend; Albert Camus, Võõras;
Mario Vargas Llosa, Lituma Andides; Per Olof Sundman, Ekspeditsioon;
Olev Remsu, Moskva mälestused; Artto Paasilinna, Jänese aasta; Lembit
Kurvitsa jutt 2000. Aasta Loomingust.
Kunst täna, soovitatav lugemine.
Anatol France, Thais; Dickens, Copperfieldi algusosa; E. T. A.
Hoffmann; Kafka; Hesse, Stepihunt; Thomas Mann, Võlumägi; Joseph
Roth, Radetzky marss. Lõputu põgenemine; Eduard Keyserling, Õhtused
majad; Aarne Ruben, Volta annab kaeblikku vilet; Günther Grass, Kass
ja hiir; Viktor Pelevin, Tsapajev ja Pustota ; Milan Kundera, Olemise
talumatu kergus; William Faulkner, Augustivalgus, Hälin ja raev;
Hans Fallada, Joomar; Karel Capek, Hordubal; E. M. Remarque, Must
obelisk; Timo K. Mukka; Mircea Eliade, Minduleasa tänavas; Bulgakov,
Meister ja Margarita; George Orwell, 1984, Loomade farm; Arthur
Koestler, Keskpäevapimedus; Jerzy Kosinsky, Pimekohtumine; Henri
Charriere, Papillon; Ian Mc Ewan, Tsementaed; Truman Capote,
Külmavereliselt; Kurt Vonnegut, Tapamaja korpus viis, Tshempionide
eine; Böll, Kaitsjata Kodu, Piljard kell pool kümme; Ingmar Bergman,
Laterna magica, Albert Camus, Katk; Eugene Ionesco, Kiilaspäine
lauljatar; Salman Rushdie, Mauri viimane ohe; Neil Kessedy, Lendasüle käopesa; Saul Bellow, Hertsog, Vihmakuningas Henderson; Max
Frisch, Homo faber; Garcia Marques; Alejo Carpenter, Kaotatud rajad;
Andres Ehin, Luba linnukesel väljas jaurata; Ilmar Laaban; Ankruketi
lõpp on laulu algus; Arundhati Roi, Väikeste asjade jumal; Anif
Kureshi, Äärelinna Buddha; John Irving, Garpi maailm; Jörn Donner,
President; Venedikt Jerofejev, Moskva Petuski; Thsingis Aitmatov,
Tapalava; Dovlatov, Kaitseala. Kompromiss; Artto Paasilinna, Ulguv
mölder; Enn Vetemaa, Tulnuk; Mati Unt, Doonori meelespea; Mehis
Heinsaar; Urmas Vadi; Jüri Ehlvest; Peter Hoeg, Preili Smilla
lumetaju.
GRAAFILISTE JA MONUMENTAALKUNSTIDE OSAKONNA ÕPPEKAVA:
SKULPTUURI ERIKURSUS: KEEVITUS
õppejõud Erik Alalooga, Meeland Sepp
maht ainepunktides 4 AP
toimumise aeg : indviduaaljuhendamine 2008/2009
Eesmärk:
Õpetada valdama keevitustehnikaid, valmistama abstraktseid suurvorme, suuremõõtmelisi objekte, kujutama inimkeha, teostama figuraalkompositsioone, vormiplastikat (ka pisiplastikat).
Sisu:
Keevitustehnikad, keevitusagregaat, ohutustehnika, erinevad raudarmatuurid ja võrgud. Reljeef. Pikaajaline figuur. Temaatiline keevitus. Kompositsioon vabal teemal. Töö materjaliga, materjalide tehnoloogia: raud, teras, malm, vask; erinevate materjalide ühendamine metalliga: plastik, makrofleks, silicon, vesi, paber, kangas, liiv, lumi, jäätmed. Värvimine. Objekt konkreetses keskkonnas
Meetod:
Praktiline elekterkeevitus töökojas, erialane kirjandus, iseseisev töö ja kollektiivne konkreetse projekti ettevalmistamine ja teostus
Hindamine: semestri lõpus A-F skaalal
Kasutatav kirjandus:
G. Loogna "Anatoomia atlas"
Barklay " Anatomia der Kunstler"
INSTALLATSIOON
õppejõud: Meeland Sepp, Erik Alalooga
maht ainepunktides 4 AP
toimumise aeg indviduaaljuhendamine 2008/2009
Eesmärk:
Arendada tudengite installatsioonisüsteemide rütmikat ja seoste põimimise kunsti. Kujundada tugevaid avatud mõttemaailmaga iseseisvaid loojaid
Meetod:
Loengud ja praktiline töö
Sisu:
Tutvumine erinevate kunstnike ja loomismeetoditega. Personaalsed ateljeekülastused. Portfolio tutvustus. Isikunäituse korraldamine. Installatsioonikunsti esteetiliste alustega tutvumine. Süsteemse mõtte arendamine. Praktiline installatsioonikunst. AV-installatsioonid ja konseptuaalsus. Kineetilised objektid. Heliinstallatsioonid.
Hindamine: semestri lõpus A-F skaalal
JOONISTAMINE
õppejõud: Mila Balti, Toomas Kuusing, Ernest Truely
maht ainepunktides: 9 AP
toimumise aeg: I-III semester
Eesmärk:
õppida edasi andma vormi, kujutama objekte, inimkeha, tundma õppida anatoomiat, valguse ja varju kasutamist, joone kasutamist. Õppida kasutama erinevaid joonistusvahendeid. Õppima skitseerima projekte ja kasutama joonistamist abivahendina oma igapäevases töös.
Sisu:
Figuurivisandid ja aktikrokii. Etüüdid vabas looduses. Interjööri ja eksterjööri joonistamine. Pikaajaline joonistus figuurist. Inimkeha proportsioonid, konstruktsioon, mahtude üldistamine. Erinevate vormide ja materjalide edasiandmise omandamine. Mitmesuguste joonistustehnikate tundmaõppimine. Valgus-vari. Anatoomia. Pikaajaline anatoomiline joonistus. Detailid, portree. Karakteri tabamine. Mitmefiguurilised kompositsioonid. Liikuva modelli tabamine. Figuurid ruumis. Joonistamine kui iseseisva loomingulise protsessi osa.
Hindamine: semestri lõpus A-F skaalal
Kasutatav kirjandus:
G. Loogna "Anatoomia atlas", Barklay " Anatomia der Kunstler"
ÜLDKOMPOSITSIOON
Õppejõud :Andrus Joonas
Toimumise aeg : kord nädalas läbi õppeaasta
Eesmärk: Kompositsiooni ja rütmi õpetus.
1.
Sisu: Rütm,punkt,joon,jooned,geomeetriline ülesehitus,vormide kompositsioon,kompositsiooni arvud,värvide kooskõla ja vastasmõjud,pinge.
2.
Ekspresiivselt vältides figuraalsust teha kokkulepeline arv lühiajalist väikseformaadilist tööd kattevärvidega .Ülesande sisu :põhivärvid,joon,pind,rütm.
3.
Ekspresiivselt vältides figuraalsust teha kokkuleppeline arv töid.
Ülesande sisu :põhivärvis+must joon,mustad jooned,rütm.
4.Pingepunkt formaadi suhtes.
5.Seeria juhuslik tekkimine teadliku tekitamiseni.
6.Automaatselt tekkivad kujundid, sümbolid.
7.Teha samast modellist a)realistlik
b) abstraktne
c)kunstiliste liialdustega
d)deformeerunud
figuur või poolfiguur.
8.Rütm agressiivsete eneseväljendusvahenditega.
9.Otsida või ise teha laul, millel on tugev rütm,tajuda selle laulu rütmi.Sellest inspireerituna teha vähemalt neljaosaline maaliseeria .
10. Otsida ja leida, tähelepanna, rütmi ennast ümbritsevast keskonnast see jäädvustada vastavalt vajadusele materjaalselkujul.N:foto,maal ,tants ,laul .
11.Ühe etteantud motiivi põhjal teha erinevas stiilis tööd:imressionistlik, akadeemiline ,ekspressivne,abstraktne,naivistlik.
12.Koostada juhuslikult leitud esemetest spontaalselt kompositsioone.koostada teadlikult otsitud esemetest kompositsioone.Nii väiksel formaadil ,kui ka väliskeskkonnas.
13.Kirjutada üles enda uitmõtteid ja ideid. Leida neis korduvus ,seaduspära (juhul ,kui see on võimalik) suuta seda jäädvustada .N:Luule,automatistlik kirjutamine jne.teha selles kunsti.
14.Võimalikult väheste eneseväljendus vahenditega eneseväljendus varijandid:maal,etendus ,luule, (minimalismi kursus).
15.Etteantud teemal kujutatava järk -järgul nelja -viieosalise sarjana puhta pinnani.
Tööde kogus ja see ,mis materjale nende teostamiseks kasutatakse sõltub õpilase arenguastmest ja läbiviidavate kursuste iseloomust ja ajalisest pikkusest.
Meetod:
loengud, töö ateljeedes, konsultatsioonid vastavalt vajadusele.
Hindamine: Toimub semestri lõpul.
Kasutatav kirjandus:
Leo Lapin "Tühjus ja ruum","Kaks Kunsti",Sun Zi Sun Bin"Sõjaseadused" ,Ortega y Casset " Masside mäss",Uku Masing "Pessimismi põhjendus",Eugen Herrigel "Zen vibulaskmiskunst",John Farman "Täielik ja ülim kunstiajalugu",Salvadore Dali "Geeniuse päevik".
SISSEJUHATUS MAALIKUNSTI
Õppejõud :Andrus Joonas
Toimumise aeg: kord nädalas läbi õppeaasta 2008/2009
Eesmärk:
Maalikunsti algõpe ja erinevate tasapinnaliste väljendusviiside tutvustus.
Sisu:
Värvi ja kompositsiooni algõpe vaikelu (natüürmordi )maalimise kaudu.
Maalimise erinevad tehnoloogiad,alusraami valmistamine,erinevad krundid,lõuendi erinevad krundid.
1. 5-6 vaikelu erinevate värvi ja kompositsiooni lahendustega.
2.Eneseanalüütilised autorportreed 4-tükki.
3.Kollaaz - poliitiline plakat, ,reklaam ,sotsiaalne sõnum,vaikelu.
4.Segatehnikas kaks tööd (kattevärvid+kollaz) maastik ja inerjöör.
5.Värvide kasutamine objektide ja skulptuuride juures.
värvitud kineetiline objekt.-õpilase vabal valikul
. värvitud objekt -õpilase vabal valikul.
6.Töö modelliga -kaks keskmises formaadis aktimaali kompositsioonilise pingepunktiga.
7.Kaks maastiku või meremaali (silmapiir ja perspektiiv).
8.Isikunäitus koos õilasepoolse näituse kujunduseg koos .
Hindamine : Toimub semestri lõpul.
Kasutatud kirjandus:
"Kuidas Mõista Maalikunsti" Alexander Sturgis,"Kunstiajalugu kujundites"Gilles Plazy Jean Lacoutre,"Maali ja joonista" Judy Martin,20 sajandi kunst Juske,Varblane,Kangilaski,Micael Ende "Ilma lõputa lugu",Cabriel Carcia Marquez "Sada aastast üksildust",O.Raunam"Joonistamise ja Maalimiseõpik",Uku Masing "Pessimismi Põhjendus
METALLI GRAAFIKA
õppejõud Vive Tolli , Virge Jõekalda
maht ainepunktides 6 AP
toimumise aeg jaanuar 2009
Eesmärk.
Õpetada iseseisvalt kasutama graafika tehnikaid oma kunstiideede elluviimisel.
Sisu:
Töö toimub ateljees workshopi vormis . Rõhk on tehnika omandamisel . Õpitakse tundma sügavtrükitehnikaid: kuivnõel, ofort, akvatinta, hiina kollaaz, vasesöövitus, reservaaz, karborundum. Kõrgtrükitehnikad: linoollõige, bokashi, laudpuulõige. Ülesandeid lahendatakse erinevates tehnikates õppejõu poolt antavate märksõnade poolt käivitatud emotsioonide väljendusena.
Meetod:
Tudengi poolt pakutava teema analüüs ja kavandite arutelu.
Praktiline töö graafika ateljees.
Hindamine: semestri lõpus A-F skaalal
Kasutatav kirjandus:
R. Tüür "Eesti taevas", Fr. R. Kreutzwald "Kalevipoeg", Koraan, Piibel, "Mõtluse liha ja kondid", Italo Calvino "Nähtamatud Linnad"
GRAAFILISTE JA MONUMENTAALKUNSTIDE OSAKONNA VALIKAINED:
MOSAIIK
õppejõud Toomas Kuusing
maht ainepunktides 3 AP
suvepraktika 2009 aasta suvel Pärnus
Eesmärk:
Mosaiiktehnikate tundmaõppimine
Sisu:
Tehnikad: 1. Mosaiik lubiülekandega
2. Mosaiik kangasülekandega
3. Mosaiigi otseladu
Erinevate struktuursete ja materjalivõimalustega tutvumine:
Paas, marmor, smalt, keraamika, klaas
Ülesanded: 1. Koopia antiikmosaiigist
2. Vabatemaatiline mosaiik
Meetod:
Praktiline töö monumentaalmaali ateljees
Semestri lõpul hindamine
Hindamine: semestri lõpus A-F skaalal
LITOGRAAFIA
õppejõud: Jaak Visnap
maht ainepunktides 2 AP
toimumise aeg I - VI semester
Eesmärk:
Õppida tundma litograafia tehnilisi võimalusi
Sisu:
Litokriidi kasutamine, litotussi kasutamine, litokivide lihvimine, litograafia tehniliste vahendite süntees, uute võimaluste otsingud litograafias.
a. must valge kivilitograafia 1-nädalane algkursus Eesti Litograafiakeskuses
b. must valge kivilitograafia 1-nädalane algkursus Eesti Litograafiakeskuses
Meetod:
Loengud, tehniline kursus, individuaalne juhendamine ja iseseisev töö
Hindamine: semestri lõpus A-F skaalal